Copy
Kui uudiskiri ei avane, saab seda lugeda ka veebis

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI TEENUSEOSUTAJATE UUDISKIRI
Mai, 2019

Hea koostööpartner

Sinu postkastis on lugemiseks sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste uudiskiri, kust leiad infot sotsiaalteenuste valdkonnas toimuvatest muudatustest, käimasolevatest ja tulevastest projektidest ning valdkonda puudutavat olulist statistikat. Siin keskendume sotsiaalsele rehabilitatsioonile, abivahenditele, erihoolekandele ning ekspertiisile. Varem ilmunud uudiskirjad leiad SIIT
.

Järgmine uudiskiri jõuab sinuni juba septembris. Kui sa soovid uudiskirjaga liituda või sul on ettepanekuid ja soove teemade osas, siis jaga neid e-posti aadressil
mariliis.tilk@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Soovime sulle põnevat lugemist!

Sotsiaalkindlustusamet
REHABILITATSIOONI UUDISED
Aprillist muutus sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse töökorraldus
Ewe Alliksoo, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse juht

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse töökorralduses tehti kaks olulist muudatust. Esimene muudatus on seotud täiskasvanute sotsiaalse rehabilitatsiooniga ning puudutab juhtumikorraldajate poolt määratavaid teenuseid. Varem viis sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja läbi inimese eelhindamise ning koostas positiivse otsuse korral tegevuskava, kuhu märkis inimesele vajalike spetsialistide teenused. Kui teenuse osutamise käigus selgus, et inimene vajab veel mõne spetsialisti abi, pidi ta selle kooskõlastama juhtumikorraldajaga. Nüüd viib juhtumikorraldaja läbi eelhindamisvestluse, selgitab välja rehabilitatsioonivajaduse ning seab positiivse otsuse korral koos inimesega rehabilitatsiooni eesmärgid. Teenuseosutaja määrab lähtuvalt inimese eesmärgist ise vajalikud teenused ja paneb kokku meeskonna, kes asub inimest eesmärgi täitmisel toetama. Tänu muudatusele hoitakse kokku nii inimese kui ka teenuseosutaja väärtuslikku aega ning tegevuskavas ei tule teha muudatusi, et lisada täiendavaid spetsialiste. Muudatus tehti, sest inimeste probleeme saab lahendada erinevalt ning meeskonna spetsialistide ettevalmistus ja koolitus on erinev. Muudatusest võidavad mõlemad pooled. Teenuseosutaja saab kaasata sobivaid spetsialiste ja alustada inimesega tööd kohe, tegemata täiendavaid toiminguid. Teine muudatus puudutab rehabilitatsioonivajaduse hindamist. Hetkel on kasutusel WHODAS 2.0 hindamisvahend, mis sisaldab 36 küsimust. Küsimustikule vastamine võtab aega poolteist kuni kaks tundi. Toetudes kogutud infole, saab telefoni teel kasutada sama hindamisvahendi lühemat versiooni, milles on 12 küsimust. Nii saab kiiresti tuvastada, kas inimene vajab rehabilitatsiooniteenust või mitte. Juhtumikorraldaja otsustab, kas kasutada lühemat või pikemat hindamist, arvestades inimese seisundit ja kogutud infot. Kui juhtumikorraldaja otsustab lühema hindamise kasuks, kuid ei saa otsuse tegemiseks piisavalt infot, võib ta kutsuda inimese silmast silma kohtumisele.
Kuidas koostada korrektne rehabilitatsiooniplaan
Ewe Alliksoo, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse juht

Alates selle aasta algusest on sotsiaalkindlustusametis tööl kolm peaspetsialisti, kes tegelevad laste rehabilitatsiooni teemadega. Fookus on kliendikesksetel ja kvaliteetsetel rehabilitatsiooniplaanidel. Et hoida kokku nii teie kui ka meie väärtuslikku aega, palume enne plaani välja saatmist see kindlasti üle kontrollida. Oleme kaardistanud sagedased probleemid ja palume plaanide koostamisel neile tähelepanu pöörata.
  • Kontrollige inimese nime, isikukoodi ja suunamisotsusenumbrit.
  • Tegevuskavas kasutage määruses 66 täna kehtivaid koode (koodid 1002, 1003 ja pereteenuse koodid ei ole enam kasutusel).
  • Plaani A osasse märkige sotsiaalvõrgustik. Sotsiaalvõrgustikku märkige lähivõrgustiku liikmete nimed, vanus ja seos teenuse saajaga, samuti formaalse võrgustiku liikmete nimed, kontaktandmed ja seos teenuse saajaga. Märkige ka, kellega sotsiaalvõrgustiku liikmetest (sh teiste teenuse saajaga seotud rehabilitatsiooniteenuse osutajatest) on rehabilitatsioonivajaduse planeerimisel võrgustikutööd tehtud. Palun pöörake tähelapanu, et siin saate välja tuua võrgustikutööliikmed, kellega olete plaani koostamisel kootööd teinud, kooliealise lapse puhul näiteks kooli eripedagoog, klassijuhataja jt.
  • Teenuste vajaduse põhjendus. Teenuse vajadus peab olema põhjendatud ja hinnangust välja tulema. Näiteks kui hinnangust ei selgu, et inimesel oleks probleeme ja põhjendatud vajadust füsioteraapia teenuse järele, kuid tegevuskavasse märgitakse füsioteraapiateenus tuleb selgitada, milliseid lapsel esinevaid osalus- ja soorituspiiranguid te füsioteraapia teenuse abil lahendada proovite.
  • Eesmärkide seadmine. Kasutusel on stampväljendid „teenus vajadusel“, „tegevusvõime säilitamine“ ja „toimetuleku parandamine“. Probleemid, valdkonnapõhised eesmärgid ja loodetav tulemus selgitatakse välja koostöös teenuse saaja ja/või tema esindajaga. Rehabilitatsiooni eesmärk ja tulemus peavad olema isikukesksed, mõõdetavad ja saavutatavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsuses märgitud ajavahemikus.
Püüdke eesmärk sõnastada nii, et teenuse lõppedes saate hinnata, kas eesmärk on täidetud või mitte. Eesmärkide seadmisel pidage silmas, et eesmärk peab olema saavutatav hiljemalt otsuse lõpuks.
  • Plaani B-osasse on märgitud „Puude liik“. Info puude liigi kohta peab olema korrektne ja võetud puude otsuselt. Kui inimene ei oska mingil põhjusel seda infot anda (nt on otsus kadunud), saab seda infot lapsevanema/inimese nõusolekul anda meie peaspetsialist.
  • Diagnooside kasutamisel olge kindlad, et väljatoodud diagnoosid kuuluvad õigele inimesele.
  • Tegevuskava koostamisel olge realistlikud. Tegemist on reaalse tegevuskavaga, mille järgi hakkavad toimuma edasised tegevused. Näiteks kui lapsele on tegevuskavasse märgitud üks kord nädalas logopeedi teenus, üks kord nädalas loovterapeudi teenus ja üks kord nädalas füsioterapeudi teenus, ei ole sellise tegevuskavaga võimalik minna viiepäevasele majutusega teenusele.
Rehabilitatsiooniteenuse korrektne osutamine.

Arved
  • Koos arvega tuleb sotsiaalkindlustusametisse saata ka arve aluseks olevad dokumendid: rehabilitatsiooniplaanid ja ESF ankeedid.
  • Vabade vahendite jälgimine. Inimesele ei saa osutada teenuseid ja esitada nende eest arvet, kui inimese piirlimiit on ületatud. Asutus peab jälgima piirlimiite.
  • Arved tuleb esitada õigeaegselt. Sotsiaalkindlustusamet ei saa aktsepteerida kaks kuud „ununenud“ arvet. Käesoleval kuul teostatud teenuste eest esitatakse arve hiljemalt järgmise kuu seitsmendaks kuupäevaks. Arvele tuleb märkida, kas tegemist on jätkuva arvega. ESF klientidele palume faili nimesse kirjutada "ESF". 
Rehabilitatsiooniteenuse osutamise ABC
  • Palun kontrollige, et kõik teie asutuses töötavad spetsialistid oleksid kantud TÖRi ning MTRi. 
  • Plaani koostamisel jälgige, et kõik määruses sätestatu on kajastatud ka plaanis. 
  • Asutused edastavad rehabilitatsiooniplaani originaali inimesele ning saadavad koopia sotsiaalkindlustusametile. 
  • Rehabilitatsiooniteenus on kompleksteenus. Üksikteenuse vajadus tuleb lahendada teiste meetoditega, suunates klient näiteks perearsti, kohaliku omavalitsuse või haridusasutuse poole. 
  • Alates 01.01.2020 peab igal rehabilitatsiooniteenust osutaval asutusel olema meeskonnas üks baaskoolituse läbinud spetsialist. Uue koolitusega alustatakse augustis. Info uue koolituse kohta edastatakse teenuseosutajatele mõistliku aja jooksul enne koolituse algust.
Rehabilitatsiooniasutuste külastused
Ewe Alliksoo, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse juht

Alates sellest aastast alustas sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni valdkonna meeskond lepingupartnerite külastusi. Võtame iga asutusega otse kontakti ja pakume välja aja kohtumiseks. Võimalusel teeme seda koos juhtumikorraldajatega. Kohtumine on tutvumise eesmärgil (me ei tee järelevalvet ega küsi dokumente).
  • Tutvume teie asutuse võimalustega, uurime kuidas teete meeskonnatööd ja kes teie meeskonda kuuluvad, samuti milline on meeskonna võimekus ja tulevikuplaanid. 
  • Kuulame ära valdkonnaga seotud murekohad ning oleme avatud ühiselt lahenduste leidmisele.
  • Soovime luua hästi toimiva kontakti sotsiaalkindlustusameti ja teenust osutavate asutuste vahel.

Rehabilitatsiooniteemaline kongress Saksamaal

Ewe Alliksoo, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse juht

15.–17. aprillil toimus Berliinis kaks suurt rehabilitatsiooni teemalist üritust – 15. Euroopa rehabilitatsiooniuuringute kongress ning 28. rehabilitatsiooni kollokvium. Tegemist oli Saksamaa suurima rehabilitatsiooni valdkonna konverentsiga, mis kandis pealkirja „Rehabilitatsioon – tervishoiu teenuste kujundamine tulevikuks.“ Kolme päeva jooksul võttis konverentsist osa umbes 1600 inimest kogu Euroopast. Osalesin konverentsieelses töötoas, kus arutati RFK (rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni) ja WHODAS 2.0 hindamisvahendi kasutamist. Töötoa teemaks oli RFK kui ühine keel erinevate erialaspetsialistide vahel, lisaks tutvustati hindamisvahendi kasutamise võimalusi. Kuigi hindamisvahend oli minu jaoks tuttav, võtsin töötoast kaasa mõtte, kui olulist rolli mängivad inimese rehabiliteerimisel keskkonnategurid. Kongressil kuulasin huviga ettekandeid erinevate maade rehabilitatsiooniarengutest. Oma süsteemi tutvustasid Ukraina, Saksamaa, Ungari, Rootsi, Soome, Türgi ja Inglismaa. Igal maal on omad suunad, millest lähtuvalt tööd tehakse. Näiteks Ukrainas ehitatakse üles tervishoiu ja hoolekande vahelist süsteemi, millega  püütakse korvata tänast  koordineerimatust ja puuduvat seadusandlust. Rootsis on prioriteet toetada inimeste tööle naasmist. Konverentsil üleüldiselt pöörati suurt tähelepanu rehabilitatsiooni valdkonna tõenduspõhisusele ja uuringutele. Järgmine konverents toimub kahe aasta pärast Ljubljanas ning fookuses on lapsed.
EKSPERTIISI JA SOTSIAATOETUSTE UUDISED
Muudatused puude otsuse teavituses
Kersti Talts, sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse nõunik

Sotsiaalkindlustusameti muutis töökorraldust ning saadab edaspidi neile, kellel tuvastati puue teavituskirja, kus on info puude ja sotsiaaltoetuse määramise kohta ning puudega isiku kaart. Varem saadeti kaart ja ekspertiisiotsus eraldi kirjaga. Nüüd saadetakse puudega inimesele mitme erineva kirja asemel ühine teavituskirja, kus on välja toodud kõige olulisem – puude raskusaste, selle kestus ning sotsiaaltoetuse summa.
Teavituskirjaga koos saadame ka puudega isiku kaardi, millega puudega inimesed saavad erinevaid soodustusi. Teavituskiri saadetakse just nii, kuidas inimene on soovinud, liht- või tähitud kirjaga.
Kui taotleja soovib ekspertiisiotsusega tutvuda, tuleb sellest sotsiaalkindlustusametile teada anda ja meie väljastame inimesele soovitud ekspertiisiotsuse e-kirja teel. Muudatus ei puuduta aga neid inimesi, kellel puuet ei tuvastatud. Neile saadame endiselt ekspertiisiotsuse.
ERIHOOLEKANDE UUDISED
Esimene kuu erihoolekande vajaduse hindamist
Helen Tähtvere, sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse juht

Selle aasta aprilli algusest muutus sotsiaalhoolekande seadus. Psüühikahäirega inimeste erihoolekandeteenuse vajadust hindavad nüüd sotsiaalkindlustusameti 37 juhtumikorraldajat. Enam ei pea ka erihoolekandeteenuse taotlemisel esitama selliseid lisadokumente nagu rehabilitatsiooniplaan või psühhiaatri hinnang. Nende muudatuste eesmärk on lühendada ja lihtsustada inimesel teenustele saamise teekonda. Esimene hindamiskuu on läinud hästi. Teenuseosutajate, kohalike omavalitsuste ja psühhiaatritega on hea kontakt ning info liigub osapoolte vahel kenasti. Võrgustiku koostööna valmivad kaalutlusotsused, mis lähtuvad iga inimese individuaalsetest vajadustest. Sellise koostöö üle on meil hea meel. Veidi numbreid ka. Aprillikuu jooksul esitasid inimesed kokku 88 erihoolekandeteenuse taotlust. Juhtumikorraldajad viisid läbi 91 hindamist ja tegid 36 otsust. Otsused on teenuste liikidena järgmised:



Tahan rääkida ühe loo, millega meie juhtumikorraldaja kohe esimesel aprillinädalal kokku puutus. Nimelt viis juhtumikorraldaja psühhiaatriakliinikus läbi hindamist mehega, kes viibib haiglas alates 2018. aasta novembrist. Inimene sattus haiglasse peale ema surma, mille järel sai tema eestkostjaks kohalik omavalitsus. Kuna mehel puuduvad igapäevaeluga toimetulemiseks vajalikud oskused, polnud ta kodust kaheksa aastat väljas käinud. Näiteks ei teadnud inimene, et Eestis on kasutusel euro. Mehel on eakad sugulased, kellega ta pole aga aastaid suhelnud. Ka naabrid ei teadnud, et eaka naisterahvaga koos elas keegi veel.
 
Enne hindamisvestlust suhtles juhtumikorraldaja haigla sotsiaaltöötaja, erihoolekande teenuseosutaja ja eestkostjaga, kes kõik oletasid, kuid keegi midagi kindlat inimese kohta ei teadnud. Vestlusel mehega sai juhtumikorraldaja peamiselt lühivastuseid: „jah“, „ei“, „ma ei tea“. Pärast hindamisvestlust suhtles juhtumikorraldaja täiendavalt psühhiaatriaõe ja psühhiaatriga, ent neilgi ei olnud inimese vastustele oluliselt teavet lisada. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teenuseosutaja ja psühhiaatriahaigla spetsialistide ühiste arutelude ja hindamisvestluse tulemusel hindas juhtumikorraldaja, et inimesel on eeldused uute teadmiste omandamiseks ja tema toimetulekuoskusi on võimalik arendada. Ka sobiv teenus inimese abistamiseks oli olemas, milleks on kogukonnas elamise teenus. See aprillikuine lugu näitab, et ükskõik kui lootusetu olukord on, siis lahendusele aitab kaasa hea koostöö erinevate partnerite vahel.
Viibimis- ja elukoha andmed rahvastikuregistris
Kaisa Kangro, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik

Selle aasta 1. jaanuarist jõustus uus rahvastikuregistri seadus, mis tõi võrreldes varasemaga kaasa olulisi muudatusi. Juhime tähelepanu sellele, et inimese elukoht ja viibimiskoht on erinevad terminid. Elukoha aadress ei võrdu viibimiskoha aadressiga ja need ei saa olla samaaegselt samad aadressid. Inimesel võib rahvastikuregistris olla samaaegselt erinev elukoha ja viibimiskoha aadress, samuti ainult elukoha või viibimiskoha aadress.

Elukoht
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on õigusliku tähendusega aadress. Inimese elukoha aadress rahvastikuregistris on riigi ja kohalike omavalitsuste toetuste, teenuste ja hüvede määramise aluseks. Elukoha aadress võetakse aluseks inimese valijate nimekirja kandmisel ja tulumaksu laekumisel KOVi eelarvesse. Elukoha aadressil on õiguslik tähendus alates selle kehtivuse alguskuupäevast. Sarnaselt vana seadusega on ka uues rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 2 punktis 2 sätestatud piirang, mille kohaselt inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole inimese asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Elukoha andmete olemasolu rahvastikuregistris on väga oluline. Kui teieni jõuab info, et teie asutuses viibib inimesi, kellel puudub rahvastikuregistris elukoha aadress, tuleb esmalt anda sellest teada inimese eestkostjale, kes saab pöörduda inimese elukoha järgse omavalitsuse poole ja taotleda elukohaandmete kandmist rahvastikuregistrisse. Kui inimene on teovõimeline ja võimeline oma asju ise ajama, võib ta pöörduda elukohaandmete korrastamiseks ise oma endise elukohajärgse omavalitsuse poole. Kui inimesele ei ole eestkostjat määratud ja ta pole suuteline oma asju ise ajama, võib ka hoolekandeasutus ise teavitada inimese endist elukohajärgset omavalitsust elukoha aadressi puudumisest. Piisab, kui hoolekandeasutus teatab oma pöördumises kohalikule omavalitsusele, et inimene viibib hoolekandeasutuses, ja tal puuduvad kehtivad elukohaandmed rahvastikuregistris. Teate saamisel on kohalikul omavalitsusel võimalus registreerida inimese elukoht kohaliku omavalitsuse algatusel omavalitsuse täpsusega.

Viibimiskoht
Kui rahvastikuregistrisse on kantud inimese viibimiskoha aadress, tähendab see seda, et inimene viibib rohkem kui kolm kuud mõnes asutuses (näiteks hooldekodus), organisatsioonis või pikaajalisel välislähetusel. Viibimiskoha rahvastikuregistrisse kandmise eesmärk on eelkõige aktuaalseima info saamine inimene asukoha kohta. Ainult väga erandlikel ja seaduses sätestatud juhtudel saab viibimiskohta pidada elukoha aadressiga võrdväärseks. Näiteks on kehtestatud regulatsioon viibimiskoha aluseks võtmiseks valijate nimekirja kandmisel, kui valijal puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed. Rõhutame veel kord üle, et inimese viibimiskoha andmeid ei pea hooldekodu ise kuhugi edastama. Rahvastikuregister hakkab viibimiskoha andmeid saama automaatse andmevahetusega sotsiaalkindlustusameti andmebaasist. Seega ei ole kasu sellest, kui hoolekandeasutus pöördub kohaliku omavalitsuse poole palvega registreerida asutuses elavate inimeste viibimiskohad. Lisaks eeltoodule ei ole kohalikel omavalitsustel selle toimingu tegemiseks pädevust. Näiteks, kui inimene kutsutakse kaitseväkke, edastab kaitseressursside amet rahvastikuregistrile teabe inimese viibimisest kaitseväes. Inimese elukoha aadress seejuures ei muutu. Tema elukoha aadress jääb registrisse edasi sellisel kujul, nagu enne kaitseväkke asumist. Sama analoogia kehtib ka hoolekandeasutuste puhul, välja arvatud asjaolu, et hoolekandeasutustes viibivate inimeste andmeid edastab rahvastikuregistrile sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistest
Marie Johanson, sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna projektijuht

Sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamiseks on loodud kvaliteedijuhised. Need aitavad paremini mõtestada sotsiaalhoolekande seaduses (§ 3 lg 2) välja toodud teenuseosutamise üheksat kvaliteedipõhimõtet, milleks on:
  • isikukesksus
  • teenuse võimestav iseloom
  • tulemustele orienteeritus
  • vajaduspõhine lähenemine
  • terviklik lähenemine
  • isiku õiguste kaitse
  • kaasamine
  • töötaja pädevus ja eetika
  • organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine
Sotsiaalkindlustusameti välja töötatud üldine sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis ja teenusepõhised juhised on soovituslikud. Need pakuvad ühte võimalikku varianti, kuidas vastata kohustuslikele kvaliteedipõhimõtetele. Juhised koos kirjeldatud kriteeriumide ja kontrollmehhanismidega keskenduvad sellele, kuidas pakkuda teenuseid, mis lähtuvad eelkõige inimeste vajadusest. Teenuseosutajatel tuleb leida võimalus, kuidas võimestada teenusel olevaid inimesi igapäevaselt seatud eesmärke saavutama. Kvaliteetse teenuse puhul tuleb silmas pidada vajaduspõhist lähenemist ning koostööd inimese lähedaste ja seotud huvigruppidega. Spetsialistidel, kes töötavad abivajadusega inimestega, peavad olema teatud kompetentsid ja vastav kvalifikatsioon, et tagada inimeste õiguste kaitse ja turvalisus. Loomulikult algab teenuse osutamise kvaliteet eelkõige organisatsiooni heast töökorraldusest ja kvaliteetsest juhtimisest. Teenuse osutamise kvaliteedi täitmise nõuet kontrollitakse riikliku järelevalve käigus. Valminud kvaliteedijuhised koos loodavate juhiste nimekirjaga leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Tegevusi viiakse ellu projekti „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ raames.
ABIVAHENDITE UUDISED
Abivahendi vajadust saavad juulist tuvastada ka õed
Berit Rohtjärv, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse juht

Selle aasta juulist saavad põetus- ja hooldusabivahendite ning lihtsamate liikumisabivahendite vajadust tuvastada ka õed, kes on läbinud Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Õdede Liidu poolt korraldatud abivahendite alase täiendkoolituse. Täna saavad abivahendi vajadust tuvastada pere- ja eriarstid, rehabilitatsioonimeeskonnad ning füsio- ja tegevusterapeudid. Õed ei ole seni abivahendi vajadust tuvastanud, kuid tihti on just õde see, kes puutub inimesega esimesena kokku. Tänu sellele muudatusele saavad inimesed vajaliku abivahendi kiiremini ning kindlasti vähendab see ka pere- ja eriarstide töökoormust. Õdede liidu asepresidendi Gerli Liiveti sõnul puudub õdede õppes abivahendialane ettevalmistus. Selleks, et õde saaks abivahendi vajadust tuvastada, tuleb tal läbida Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Õdede Liidu poolt korraldatud täiendkoolituse e-õppe keskkonnas Moodle. Õppematerjalide valmimisse on õla alla pannud ka abivahendiettevõtted OÜ Invaru ja MTÜ Inkotuba. Tänaseks on täiendõppe läbinud juba 81 õde. Koolitusel antakse ülevaate abivahendisüsteemist, samuti sellest, millised õigusaktid seda valdkonda reguleerivad, millised abivahendid kuuluvad hüvitamisele ning millised on abivahendi soetamise tingimused. Ülevaate saab ka erinevate süsteemide kohta, mille kaudu riik abivahendeid või meditsiiniseadmeid rahastab. Lisaks saab videoülevaate erinevatest abivahenditest, mille määramise õiguse õed saavad. Täiendkoolituse läbinud õele väljastab sotsiaalkindlustusamet e-tunnistuse. Koolituse läbinud õdede nimekiri avaldatakse sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Järgmine koolitusgrupp alustab 27.05 ning täpsema info koolituse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Abivahendite e-teenuse arendamine
Berit Rohtjärv, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse juht

Aprilli esimesel nädalal sõlmis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) raamlepingu sotsiaalkaitse arendustöödeks, mis hõlmab ka abivahendite e-teenuse arendamist. Raamleping sõlmiti ettevõtetega Iglu OÜ ja Nortal AS. 2020. aastal jõustuva abivahendite e-teenuse arendamise esimese etapiga kaotatakse ära paberkandjal isikliku abivahendi kaart. Selle asemele tekib elektrooniline abivahendi kaart, mille puhul infosüsteem kontrollib inimese õigustatust abivahendi saamiseks, arvestab piirlimiite ja omab tehingute ajalugu. See tähendab, et inimesel ei pea olema abivahendi ettevõttesse pöördumisel isikliku abivahendi kaarti ning teenuseosutaja saab inimesega seotud tehingu kanda kohe infosüsteemi.
MUUD UUDISED
Teenuseosutaja vaate arendamine STAR-is
Aika Kaukver, sotsiaalkindlustusameti teenuse osakonna äriteenuste nõunik

Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR on riigi keskne andmekogu ja infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö hõlbustamiseks. Eelkõige on STAR kohaliku omavalituse sotsiaalspetsialisti töövahend. Süsteemis saab kajastada omavalitsuse poole pöörduvate abivajavate inimeste infot (toetuste-teenuste taotlused, määratud abinõud jms), hallata menetluskäiku jadokumenteerida pöördumisi. Täna kasutavad omavalitsused infosüsteemi peamiselt omavalituse makstavate toetuste määramiseks ning vähesel määral omavalitsuse korraldatavate sotsiaalteenustega seotud info registreerimiseks. 2019. aasta algusest võttis sotsiaalkindlustusamet järk-järgult sotsiaalministeeriumilt üle STAR-i haldamise ning alates 15.03.2018 on amet STAR-i vastutav töötleja. Selline muudatus tähendab muuhulgas, et nüüdsest tegeleb amet aktiivselt STAR-i arendustööde algatamise ja läbiviimisega. Üks suund STAR-i arendamisel on teenuseosutaja vaate kaasajastamine ja täiendamine, et STAR muutuks teenuse osutajatele mugavaks ja kompaktseks elektrooniliseks kanaliks, kus vahetada infot kohalike omavalitsustega. Kuna mitmed sotsiaalkindlustusameti partneritest teenuseosutajad on ka  kohaliku tasandi teenuste osutamisel omavalitsuste partnerid, puudutab algatatud arendus ka riiklike teenuste osutajaid. Teenuse osutaja vaate arenduse peamine eesmärk on tagada klientide andmete mugav liikumine omavalitsuse ja teenuseosutajate vahel, vähendada dubleerivat info sisestamist andmekogudesse ja seeläbi toetada kvaliteetset teenuse osutamist. Ameti teenuste osakond on alustanud olemasoleva olukorra kaardistamisega, et saada ülevaade, millist infot ja millisel kujul teenuseosutajad STAR-is vajavad. Kaardistamise järel selguvad kõige olulisemad arendusvajadused, millega esimeses järjekorras tegelema hakatakse. Kui teil on huvi ja soov rääkida kaasa teenuseosutaja vaate arendamisel STAR-is, võtke julgelt ühendust sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna äriteenuste nõuniku Aika Kaukveriga e-posti aadressil aika.kaukver@sotsiaalkindlustusamet.ee. Teie panus on SKA-le väga oluline!
Copyright © 2019 Sotsiaalkindlustusamet

Aadress:
Sotsiaalkindlustusamet
Endla 8
Tallinn 15092
Estonia

Add us to your address book






This email was sent to <<Email Address>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Sotsiaalkindlustusamet · Endla 8 · Tallinn 15092 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp