Copy
Kui kuukiri ei avane korrektselt, saate sellega tutvuda siin.
 

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond kuukiri

Detsember 2016 / 96


Angerja asustamisest 2017. aastal

.

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond esitab KIKile veel sellel aastal erakorralise angerja asustamise projektitaotluse, sest taotlusvooru avatud pole. Milline on järgmise aasta angerja asustamise rahaline suurus on seni veel teadmata. KIKi vahendid on sel ja järgnevatel aastatel piiratud seoses taastuvenergia tasude vähenemisega ning Keskkonnaministeerium ei saa garanteerida, et kalapüügitasudest puuduolev osa (70%) kaetakse KIKi vahenditest.

KIK taustainfo:

KIKile keskkonnatasude seaduse alusel laekuv raha (keskkonnaprogramm) on märkimisväärselt vähenenud. 2012. aastal oli see 35,8 miljonit eurot, 2013. aastal 36,7 miljonit, 2014. aastal 38,3 miljonit, 2015. aastal 35,1 miljonit, 2016. aastal 28 miljonit ning 2017. aastal vaid 25,6 miljonit eurot (prognoos). Selle tingib eelkõige nö põlevkivitööstuse päästepakett, mille valitsus kevadel vastu võttis ning mille alusel külmutatakse sektori ressursitasud.

Sellest tulenevalt otsustas KIKi nõukogu 18.04.2016 koosolekul seoses keskkonnaprogrammi  rahade vähenemisega korraldada 2016. aastal senise 2-3 taotlusvooru asemel ainult 1 taotlusvooru. 2017. aastal toimuvate voorude osas langetab nõukogu otsuse uuel aastal. Suure tõenäosusega korraldatakse taotlemine osaliselt ning mitte kõikides rahastatavates valdkondades.

Samuti on vähenenud KIKi kaudu suunatavad Euroopa Liidu struktuurivahendite summad. Perioodil 2007-2013 oli toetusraha 730 miljonit eurot, käimasoleval perioodil 2014-2020 on seda ca 150 miljonit eurot vähem, ehk 588 miljonit eurot (ERF, ÜF, kvoodimüügi vahendid).

Riik tervikuna kavandab ja viib ellu reforme, mille eesmärgiks on läbi efektiivsema töökorralduse vähendada töötajate arvu ja hoida kokku valitsemisala kulusid sealjuures ka sihtasutustes. Selle raames on ka KIK esitanud ka Rahandusministeeriumile oma tööjõu vähendamise plaanid.

 

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Väljavõte pressiteatest

 

Võrtsjärvel jäi kalamees kadunuks

Kolmapäeva (21.12) õhtust saati otsitakse Võrtsjärvelt kalameest, kes läks võrke kontrollima, kuid koju tagasi enam ei tulnud. Et mehe auto on siiani järve kaldal ning ühtegi muud teavet tema kohta pole laekunud, on alust karta, et mees kukkus järve.

Lõuna päästekeskuse teatel kutsus politsei nad 21. detsembri õhtul kell 20.14 appi Rannu valda Tamme küla piirkonda. Pinnaltpääste varustuses päästjad abistasid korrakaitsjaid kadunud inimese otsingutel järvel ning amfiibsõidukiga kaldal, kuid keskööks kedagi järvelt ega selle lähedusest ei leitud. Kell 00.21 otsustati otsingud lõpetada.

Neljapäeval, 22. detsember jätkus kalamehe otsimine. Esialgsetel andmetel on järve kohale saadetud kopterimeeskond avastanud jääaugu, mida kontrollitakse. Kuna endiselt pole mehe kohta ühtegi teist teadet, et ta võis minna kuhugi mujale, tegeleb politsei praegu versiooniga, et mees kukkus läbi jää ja uppus.

Politsei kinnitusel on järvele läinud ja kadunuks jäänud mees 53-aastane. Lõuna prefektuuri operatiivjuht Künter Pedosk ütles, et otsinguoperatsioon oli üksjagu keeruline, sest kehvad jääolud takistasid järvel liikumist ning igal sammul tuli vaadata ette, et päästjatest ei saaks päästetavad.

«Jätkame otsinguid ning anname endast oleneva, et mees üles leida, kuid seejuures ei tohi päästjad liigselt riskida ja ennast ohtu panna,» toonitas Pedosk. Järvepinda kontrollinud lennusalga meeskond avastas kaldalt järvele suundunud kuuseokstega kaetud jäärajalt ühe augu, mis praeguse versiooni kohaselt võib olla läbikukkumise kohaks.

Operatiivjuht ütles, et plusskraadid ning sagedased vihmasajud on muutnud veekogude jääkatte ohtlikult õhukeseks, mis inimest ei kanna. «Paksem jää tekib järvele pärast pikemaajalist külma, mistõttu tuleb kalastushuvilistel järvejääle naasmiseks pisut kannatust varuda. Loodetavasti kalamehed mõistavad, et nõrgale jääle minnes seavad nad ohtu nii ennast kui läbi jää vajumise korral ka endale appi tõtanud päästjad,» rõhutas Pedosk.

Otsingud jätkusid kuni pimeduse saabumiseni. Meest leida ei õnnestunud.

Allikas: tartu.postimees.ee

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus)

Kuni aasta lõpuni saavad kalanduspiirkondade kohalikud algatusrühmad esitada PRIAle EMKF meetme 3.3 põhjal kohaliku arengu strateegia rakendamiseks projektitaotlusi, mis eelnevalt esitati kohapeal toimunud taotlusvoorudes. Igale piirkonnale on kinnitatud projektide rahastamiseksoma eelarve ning otsused teeb PRIA 50 tööpäeva jooksul pärast projektitaotluste PRIAsse laekumist.

16. detsembriks olid kohalikud algatusühmad PRIAle taotlusi edastanud järgmiselt

 
Algatusrühma piirkond     Esitamise aeg Piirkonna strateegia eelarve 2016, € Taotluste arv Taotletud summa Otsuste tähtaeg

Peipsi kalanduspiirkond

28.10.2016 1 600 000 38 206 903 9.01.2017
Võrtsjärve kalanduspiirkond 22.11.2016 258 158 23 364 871 1.02.2017
Saaremaa kalanduspiirkond 2.12.2016 1 255 191 15 984 096 13.02.2017
Pärnu kalanduspiirkond 2.12.2016 1 026 129 27 790 000 13.02.2017
Hiiumaa kalanduspiirkond 5.12.2016 538 610 22 484 397 14.02.2017
Läänemaa kalanduspiirkond  29.11.2016 676 472 27 1 309 219 8.02.2017
Projektitoetuse taotluste  vastuvõtt jätkub järgmisel aastal.

Allikas: Pria.ee

Pomerants: nakkevõrkude mõõtmise metoodika vajab värskendust

 

Keskkonnaminister Marko Pomerants kohtus Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse voliniku Karmenu Vellaga, et arutada Eesti vetes kasutatavate nakkevõrkude mõõtmise teemal.

„Euroopa Komisjoni määruse järgi tuleb kõikides Euroopa Liidu vetes püügivahendite silmasuurust mõõta elektroonilise mõõtevahendiga jõuga 10 njuutonit. Kuna Eesti rannakalurid kasutatavad nakkevõrke, mille tamiili paksus on alla 1 mm, kipuvad võrgud mõõtmisel purunema. Kaluri tööriist saab rikutud ja mõõtmistulemust ka ei saa ehk ilmsesti on mõõtmiseks kasutatav jõud liiga tugev,“ selgitas Pomerants probleemi olemust ning lisas, et volinik lubas selle probleemi lahendamisega tegeleda.

Esmaspäeval (12.12)  toimunud Euroopa Nõukogu põllumajandus- ja kalandusnõukogul arutati muude teemade hulgas ka Euroopa Liidu ja Gröönimaa kalandussuhteid. Ida-Gröönimaa vetes saab tuleval aastal krevetti püüda 4150 tonni, kusjuures krevetivaru halva seisundi tõttu vähenes kvoot eelmise aastaga võrreldes ligi 11%. Sellest omakorda umbes pool vahetatakse Norrale ning Fääri saartele. „Eestil ajalooline krevetipüügiõigus küll puudub, aga kokkuleppel Taaniga oleme siiski saanud Ida-Gröönimaal krevette juba aastaid püüda, mistõttu on Euroopa Liidu krevetipüügikvoodi säilitamine umbes 1000-1500 tonni juures Eesti jaoks siiski oluline,“ selgitas Pomerants. Lõplikuks kokkuleppeks jäi 1150 tonni.

Samuti lepiti nõukogus kokku Loode- ja Kirde-Atlandi kalapüügivõimalustes. Nendel aladel püüavad kala neli Eesti kalalaeva, mis kokkuleppe kohaselt saavad püüda 2273 tonni meriahvenat, 297 tonni süvalesta, 155 tonni turska, 283 tonni raid ning 99 tonni pikklesta. Eesti püügivõimalused 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga oluliselt ei muutu. Jätkuvalt on võimalik Kirde-Atlandil Barentsi meres püüda kaaspüügina ka süvalesta, Euroopa Liidu laevastiku kogukvoodiks kujunes 900 tonni

Esmakordselt sai Eesti õiguse püüda ühe kalalaevaga lumekrabi Põhja-Jäämeres asuvas Teravmägede piirkonnas. Selleks on Eestil õigus Pariisi leppe järgi, millega Eesti ühines 1930. aastal. „Teadaolevalt meil ühtegi laeva selleks praegu ei ole, aga vähemalt on võimalus lumekrabi püügiks nüüd olemas,“ ütles Pomerants.

Lisaks kohtus keskkonnaminister Pomerants Šoti maaeluministri Fergus Ewingiga, kes on Eestile Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajaks pakkunud abi kalanduse ekspertide näol. „Šoti eksperdid paistsid väga positiivselt silma juba Iirimaa, Läti ja Leedu eesistumiste jooksul ja meil on väga hea meel, et meilgi on võimalus nii kõrgel tasemel abi kasutada,“ ütles Pomerants.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus

 

Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) meetme „Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus“ esimene taotlusvoor on planeeritud veebruarikuusse. Toetust saab kalalaeval või laeva varustuses tehtavateks investeeringuteks, mis on vajalikud selleks, et vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendada kalalaevade energiatõhusust.

Meetme määrus avaldati Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/104102016005

Toetust võib taotleda rannapüügilaeva omanik, kellele on antud kalapüügiseaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kaluri kalapüügiluba kalapüügiks merel või siseveekogul.

Toetust antakse programmiperioodi 2014-2020 jooksul ühe rannapüügilaeva kohta ühel korral ning tingimusel, et laeva ajakohastamise tulemusena ei suurene laeva mootori võimsus. Ühe taotlusega võib taotleda toetust ühe rannapüügilaeva mootori asendamiseks või ajakohastamiseks.

Millistele nõuetele peab rannapüügilaev vastama, ja milliste kulutuste jaoks saab toetust,  sätestab täpsemalt meetme määrus. Toetust antakse kuni 30% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.

PRIA teatab kodulehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded kuupäeva, millest alates hakatakse taotlusi vastu võtma. Vastuvõtt 2017.a kestab kas võetakse taotlusi vastu kuni sama aasta 30. novembrini või kuni meetme rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. Praegu ei ole eelarve veel teada.

Allikas: Pria.ee


Alates 13. detsembrist on kohustuslik toitumisalase teabe esitamine toidupakenditel

Alates 13. detsembrist  on Euroopas kohustuslik toitumisalase teabe esitamine toidupakenditel. Toiduvalmistajad peavad esitama tarbijale infot toidu energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola koguse kohta.

„Toidumärgistuse nõuded on aasta-aastalt muutunud aina täpsemaks, et anda tarbijatele rohkem infot targemate valikute tegemiseks toidupoes. 2011. aastal Euroopas vastu võetud uus toidumärgistamise määrus tõi kaasa näiteks kohustuse allergeenide sisalduse selgemaks esitamiseks ja töötlemata liha päritolu märgistamiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Viieaastase üleminekuajaga jõustub nõue toitumisalase teabe esitamiseks pakenditel. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise seisukohalt on väga oluline, et  tarbijad pööraksid enam tähelepanu nii toidu koostisele kui toitumisalasele teabele.“

Toitumisalane teave on info toidu energiasisalduse või toitainete (valkude, süsivesikute, rasvade, kiudainete, vitamiinide, mineraalainete) kohta.  Toitumisalast teavet ei pea esitama näiteks tee, maitsetaimede ja töötlemata toodete nagu värske liha, kala, aedvilja, mee, jahu ja pähklite puhul ning samuti toidu puhul, mida valmistatakse väikeses koguses otse tarbijale või mida müüakse kohalikule jaemüüjale, kes varustab tarbijaid.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa kinnitusel on tööstused pakendid nõuetega vastavusse viinud. „Toidutööstuste jaoks ei ole toitumisalase teabe esitamise kohustus midagi uut. Toidutootjad on üha täpsemate nõuete täitmiseks järk-järgult pakendeid uue infoga täiendanud ja ka toitumisalast teavet tarbijatele vabatahtlikult ise juba aastaid esitanud,“ ütles Potisepp. „Kindlasti on ka toidutööstuste soov anda tarbijatele valikute tegemiseks võimalikult palju infot. Samas panen inimestele südamele, et nad ka tarbijatena võtaksid vastutuse oma toidulaua ja toitumisvalikute eest ja loeksid, mis pakenditel kirjas.“

2015. aastal kinnitati Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestvedamisel välja töötatud Eesti uued toitumissoovitused. „Toitumisuuringud on toonud esile vajaduse vähendada inimeste tarbimisharjumustes nii küllastunud rasvhapete, soola kui lisatud suhkrute kogust. See tähendab, et inimesed, kes oma tervisest hoolivad, peaksid kindlasti üle vaatama ka toidulaua,“ ütles TAI ekspert Tagli Pitsi. „Selleks ongi ette nähtud toitumisalane teave pakendil, et anda inimestele võimalus teha oma tervise seisukohalt targemaid valikuid ja valida toidupoes näiteks väiksema lisatud suhkru- või soolasisaldusega tooteid.“

Kohustusliku toitumisalase teabe kõik elemendid esitatakse toidu pakendil ühes vaateväljas. Lisaks võib vabatahtlikult korrata toitumisalast teavet pakendi esiküljel. Korratav teave võib sisaldada üksnes energiasisaldust või energiasisaldust koos rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute ja soola sisaldusega. Pakendi esiküljel korratava toitumisalase teabena ei ole lubatud esitada üksikult rasvasisalduse protsenti, v.a maitsestamata ehk nn monopiimatoodete puhul.

Taust
  • Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud alates 1979. aastast.
  • Alates 2014. aasta 13. detsembrist jõustusid üle Euroopa uued toidumärgistamise nõuded, millega kehtestati minimaalne kirjasuurus; selgemalt tuli hakata esitama teavet allergeenide kohta.
  • Viimati jõustusid uued märgistamise nõuded 2015. aasta 1. aprillil pakendamata toidu, sh toitlustusasutustes pakutava toidu puhul teabe esitamise ning liha (värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha) päritolu märgistamise kohta.
  • Alates 13. detsembrist 2016 kohalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1169/2011 toitumisalast teavet puudutavad sätted, millega muutub kohustuslikuks toitumisalase teabe esitamine toidupakenditel.
  • Loe lisaks Maablogist: Millele peaks toitu valides enim tähelepanu pöörama?
  • Info toidu märgistamise üldpõhimõtete, kohustusliku toidualase teabe märgistamise ning tootegruppide kaupa toidu koostisele esitatavate nõuete kohta on koondatud veebilehele www.toidumargistus.ee.
 
Uuring: Kvaliteedimärk aitab ekspordivõimekust tõsta

Eesti toidusektor teab põllumajandustoodete ekspordipotentsiaali kasvatavatest kvaliteedimärkidest vähe. Kvaliteedimärki võiks taotleda vürtsikilule ja meele, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt tehtud uuringust.

„Eesti tootjad peaksid kasutama Euroopa Liidus (EL) kasutusel olevaid kvaliteedimärke ja nende taotlemise võimalust, sest märk aitaks neil toodangut välisturgudele müüa. Lisaks annavad märgid võimaluse Eesti tooteid tutvustada,“ ütles kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Taotlemise ja registreerimise protsess võib kokku kesta paar aastat, kuid hilisem kasu on pikaajalisem.“

EL geograafiliste tähiste süsteem on loodud kaitsmaks tootjate huve algupäraste toodete ebaõiglase konkurentsi eest ning lihtsustamaks tarbijate ostuotsuste tegemist. Kvaliteedimärkide süsteem väärtustab kindla määratletud piirkonna päritolu eriliste omadustega tooteid.

„Eestis on mitmeid põllumajandustooteid, toitusid ja jooke, millele võiks märke taotleda,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa. „Näiteks saaks kvaliteedimärki taotleda Eesti mesi, mille omapäraks on liigirikkalt taimestikult ja puhtast loodusest korjatud nektar. Esile saab tuua ka vürtsikilust tooteid, mida praegu eksporditakse ilma EL kvaliteedimärgita.“

EL kvaliteedimärkidest ning nende taotlemise võimalusest teavad Eesti toidusektor, erialaliidud, spetsialistid ja teadlased suhteliselt vähe. Samas on mõnel Eesti tootjal olemas taotlemise huvi ja valmisolek. Kõige aktiivsemalt on märke registreerinud EL liikmesriikidest Lõuna‐Euroopa riigid. Eesti toodetele ei ole kvaliteedimärke seni registreeritud. Lõunanaabritest on Lätil registreeritud 8 tähist ja Leedul 16 tähist.

Euroopa Liidu kvaliteedimärke on kokku kolm: kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ning garanteeritud traditsiooniline eritunnus (GTE).

Eesti kohta andmestiku kogumiseks viis EKI 2016. aasta mais läbi internetiküsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada erinevad võimalikud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise eritunnusega põllumajandustooted, toidud ja joogid. Uuring viidi läbi Maaeluministeeriumi tellimusel.

Kalurid naudivad õhukest jääd

Õhuke ja läbipaistev jää tähendab Võrtsjärve kaluritele head kalasaaki, sest sellisel juhul kala liigub. Praegune (16.12) 7–15-sentimeetrine lumeta jää on kaluritele väga sobiv.

Tarvastu vallas elav kalur Aivar Kärp hakkas saaniga järvel käima esmaspäeval, sest siis oli jää tema hinnangul talviseks kalapüügiks valmis.

Artikli lugemiseks on paberlehe tellijal vaja sisse logida või muul juhul osta päevapilet.

Allikas: Sakala.ee

Põltsamaa koolipoiss leiutas kaluritele võrguleidja
 

President Kersti Kaljulaid andis teisipäeval Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory üle auhinnad õpilasleiutajate konkursi ja videokonkursi "Eesti otsib leiutajat!" parimatele.

Üks enim tunnustust pälvinud töid oli Põltsamaa kooli 11. klassi õpilase Hans Anniste leiutis "Signaalpoi".

Anniste leiutas signaalpoi, mis kinnitatakse kalavõrgu külge ja jääb võrgu kohale veepinnale. Poi sees on GSM-lahendusega süsteem koos LED-ribadega. Võrgu leidmiseks helistab kalamees oma poi numbrile ja pois hakkavad seepeale vilkuma tulukesed. Leiutis peaks aitama kaluril leida hõlpsasti üles oma kalavõrgu ja säästma veekogude risustamisest kadunuks jäänud võrkudega.

Milliste auhindadega Hans Anniste tööd pärjati, sellest loe pikemalt veebilehelt Põltsamaa.info.

Allikas: Maaleht.ee

 

Valmis aastaraamat "Eesti kalamajandus 2014–2015"
Kalanduse teabekeskusel on valminud aastaraamat "Eesti kalamajandus 2014–2015", järjekorras viies, mis käsitleb Eesti kalanduse olukorda aastatel 2014–2015 ja peamisi arengusuundi.

Teabekeskuse töös oli kahe eelarveperioodi vahelisel ajal ligi aastane tegevuspaus, seetõttu jäid 2014. aasta andmed õigel ajal üllitamata, kuid on nüüd koos 2015. aasta andmetega ühiste kaante vahele jõudnud. See annab võimaluse võrrelda nende kahe aasta andmeid omavahel, aga ka kõrvutada neid varasemate aastate omadega, et anda pikemaajalisem ülevaade kalavarudest ja majandusnäitajatest.


Aastaraamatut on võimalik tellida kalanduse teabekeskusest
( kalateave@ut.ee , telefon 5308 3650).

Aastaraamatud on huvilistele tasuta.

Allikas: Kalateave.ee

Kalaelamuste teejuht aitab leida kalasöögikohta

 

Kalanduse teabekeskusel on koostöös Peipsimaa Kogukonnaköögiga valminud "Kalaelamuste teejuht". Infovoldikus on maakonniti esitletud söögikohad, kus pakutakse igapäevaselt vähemalt kolme kalarooga.

Aina rohkem inimesi soovib tervislikult toituda ja on kvaliteetsete maitseelamuste eest nõus ka veidi rohkem maksma. Kalaelamuste teejuht võiks olla abimeheks taskus, kui inimene mööda Eestit reisides tunneb isu just maitsva kalaroa järele. Voldikusse kogutud informatsioon on söögikohtade endi esitatud ja siin jääb ainult loota, et kõik voldikus ära toodud söögikohad ka tõesti pidevalt vähemalt kolme erinevat kalarooga pakuvad.

Pabervoldikud on mõeldud turismiinfokeskustes (infopunktides) jagamiseks alates jaanuari teisest poolest ja kui need end õigustavad, on järgmiseks loogiliseks sammuks ka ingliskeelse teejuhi üllitamine.

Toomas Armulik
kalanduse teabekeskuse juhataja

"Kalaelamuste teejuhti" on võimalik hankida ka kalanduse teabekeskusest kohapeal
(ette teatades kalateave@ut.ee See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , telefon 5308 3650). Väljaanne on huvilistele tasuta.

 

Allikas: kalateave.ee

 

Kutsume kõiki liituma MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond facebooki lehega

KUULUTUSED / REKLAAM


OOTAME JÄTKUVALT UUDISEID, INFOT ÜRITUSTEST, KUULUTUSI JA TEATEID MEIE E-POSTILE, ET OLLA KURSIS PIIRKONNAS TOIMUVAGA.

MTÜ liikmetele kuulutamine tasuta, väljastpoolt liikmeskonda tasuline:

   Väike kuulutus (1/8 A4 lk) 5 EUR, keskmine kuulutus (1/4 A4 lk) 10 EUR ja suur kuulutus   (1/2 A4 lk) 30 EUR






This email was sent to <<Email Address>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond · Vaibla küla · Rannu-Jõesuu 70314  · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp