Copy
View this email in your browser

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond

KUUKIRI

MÄRTS 2017 / 99

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond üldkoosolek

 

Anname teada, et 17.04.2017 kell 15.00 toimub Valma infopunktis MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond üldkoosolek.

  • Projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse ülevaatamine ja kinnitamine
  • Muud kohalalgatatud küsimused

Angerja asustamine 2017

Riigihange „Klaasangerja (Anguilla Anguilla) müük ja transport Eestisse“ 2017 laekus neli pakkumist, mis kõik vastasid hanketingimustele. Hanke võitis Sarl Foucher –Maury Prantsusmaalt, pakutav klaasmaimude kogus 628 kg. Angerjate asustamine toimub aprilli kuu jooksul ning asustamiskava on järgmine:
 
                       2017 (€)           2017 (%)
Võrtsjärv:   120 604,6             88,66
Saadjärv:        5 830,4              4,29
Kaiavere:       3 513,0               2,58
Kuremaa:       2 943,0               2,16
Vagula:          3 134,2                2,30
Kokku:       136 025,3               100

Toimus koostööprojekti I osa ning Farnet rahvusvaheline seminar

Foto: Fjodor Maspanov, Toila koolitus

23-24. märtsini toimus Toilas koostööprojekti „Peipsi ja Võrtsjärve kalanduspiirkondade arendamine läbi koolituse ja Šotimaa näite“ I osa ehk koolitus.

Lektoriteks olid turunduse teemadel Raul Rebane ja kalatoodete arenduse teemal Loreida Timberg. Tagasiside ankeetide põhjal võib koolituse sisu ja vormi pidada kordaläinuks. Koostööprojekti II osa ehk õppereis Sotimaale toimub 19-26.05.2017.

Lähem info koostööprojekti kohta on leitav http://www.vortskalandus.ee/oppereisid_ja_koolitused/

 

21-23. märtsini toimus Jurmalas FARNETi poolt korraldatud rahvusvaheline seminar “Social inclusion for vibrant fishing communities”, millest võttis osa 160 osavõtjat üle kogu Euroopa. Võrtsjärve piirkonnast osales tegevjuht Jaanika Kaljuvee.
Lähem info https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/cms/farnet/events/transnational-seminars

Üle-eestiline avatud kalasadamate päev 2017

 

29. aprillil 2017 toimub esimest korda üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 11 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu. Sadamad on avatud kell 8-14.
 
Esmakordsel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval saab näha sadamaid nii seest- kui ka väljastpoolt. Kohapeal saab maitsta värsket kalatoitu ja kaasa osta kohalikke kalatooteid.
 
Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad ning võimalus on osaleda käsitöötubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja pillimehed ning lastele toimuvad kalaõpitoad, õngekoolitused ja purjekool.
 
Algatus sündis Maaeluministeeriumi ja Kalanduse teabekeskuse koostöös.
 
Osalevad sadamad: Pärnumaa: Japs, Võiste, Lindi; Harjumaa: Leppneeme, Tilgu; Saaremaa: Nasva; Hiiumaa: Suursadam; Ida-Virumaa: Toila; Läänemaa: Virtsu; Viljandimaa: Oiu; Tartumaa: Kolkja.

Oiu sadama tegevused:
  •        Kalakokk (Urpo Reinthal)
  •        Õngeõpe lastele (LEK)
  •        Kalaõpituba lastele (Tartu Loodusmaja)
  •        Kalakohvik
  •        Kalamüüjad
  •        Tasuline paadisõit
  •        Värske kala müük
  •        Kalateadlane (Ain Järvalt)

PRIAst saab toetust rannapüügilaevade ajakohastamiseks

 

Alates 31. märtsist saavad kaluri kalapüügiluba omavad rannapüügilaevade omanikud taotleda PRIAst Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi 2014-2020 toetust rannapüügilaeva energiatõhususe parendamiseks.

Eesmärgiks on vähendada kalalaevade tekitatavat mõju kliimamuutusele - selleks toetatakse investeeringuid kalalaevade varustusse ja seadmetesse, mis vähendaksid saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendaksid kalalaevade energiatõhusust. Toetuste eelarve 2017. aastaks on  200 000 eurot. Toetusega hüvitatakse kuni 30% taotleja abikõlblikest kulutustest.

Kes ja kuidas saab toetust

Ühe taotlusega võib taotleda toetust ühe rannapüügilaeva mootori asendamiseks või ajakohastamiseks. Taotluse võib esitada taotleja omandis olevate kõikide rannapüügilaevade  mootori asendamiseks või ajakohastamiseks. See tähendab, et taotluste arvu ei piirata.

Toetust antakse programmiperioodil 2014-2020 ühe rannapüügilaeva kohta ühel korral ning tingimusel, et rannapüügilaeva ajakohastamise tulemusena ei suurene laeva mootori võimsus.

Rannapüügilaeval peab olema kehtiv kalalaevatunnistus, laev peab olema taotleja omandis  ja vastama järgmistele tingimustele:

  • rannapüügilaev kuulub segmenti 4S2 (merel püüki teostava kalalaeva üldpikkus on alla 12 meetri) või 4S4 (siseveekogudel kasutatavad laevad)
  • rannapüügilaeva üldpikkus on alla 12 m ja sellega ei kasutata veetavaid püügivahendeid;
  • rannapüügilaev ei ole kalalaev, mille mootorivõimsus tuleb sertifitseerida. Sertifitseerima peab kalalaeva mootorivõimsust siis, kui  peajõuseadme võimsus on suurem kui 120 kilovatti. Selgituseks: Sertifitseerima ei pea nende kalalaevade mootorivõimsust, mille peajõuseadme võimsus on küll üle 120kW, kuid kalalaev kasutab üksnes seisevpüüniseid või tragimisvahendeid.

Selliseid rannapüügilaevu kasutavad Eestis kalurid merel, Peipsil-Lämmijärvel ning Võrtsjärvel.

Mille jaoks saab toetust

Abikõlblik on uue mootori ostmise ja paigaldamise kulu (vajalik on tootja sertifikaat!), samuti mitmed soetamis- ja paigaldamiskulud mootori täiustamiseks, nt energiatõhusad propellerid ja veovõllid, katalüsaatorid; taastuvenergiat rakendavad käiturelemendid, näiteks purjed, kerged ülapurjed, tuulikud, turbiinid või päikesepaneelid; energiatõhusad, nt vesinikku või maagaasi kasutavad generaatorid; vööritrasterid; mootorite ümberehitamine biokütustel töötavateks; ökonomeetrid, kütusehaldussüsteemid ja seiresüsteemid; samuti  investeeringud otsakutesse, millega täiustatakse jõuallikat.

Abikõlblike kulude täpse loetelu sätestab meetme määrus.

Taotluse esitamisest

Taotlused toetuse saamiseks palub PRIA esitada elektrooniliselt e-posti aadressil info@pria.ee või postiga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti keskuse aadressil Tähe 4, Tartu 51010.

Taotlemiseks vajalikud vormid ja juhised on  PRIA kodulehel, nõu saab küsida kalandustoetuste büroost tel 737 1378 ja 737 1356. Juhime tähelepanu, et taotluse täitjad peavad ise hindama rannapüügilaeva kütusekulu arvestusega kütuse liiter ühe tonni lossitud kala kohta taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal ja prognoositav kütusekulu arvestusega kütuse liiter ühe tonni lossitud kala kohta kalendriaastas pärast rannapüügilaeva ajakohastamist taotletava toetuse abil.

Taotluste vastuvõtt kestab hiljemalt 30. novembrini või seni, kuni ammendub meetme rahastamiseks 2017. a ettenähtud eelarve.

PRIA hindab esitatud taotlusi määruses toodud hindamiskriteeriumidele vastavalt – iga kriteeriumi eest peab taotlus saama vähemalt 1 punkti -  ning teeb otsused 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.

Allikas: Pria.ee

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid

Kevadhooajaks on kehtestatud mitmed ajutised püügikitsendused, millest kinnipidamine on iga kalastaja südameasi. „Kevade tulek on looduse jaoks murranguline, siis algab looduse jaoks uus aastaring. Paljude kalaliikide jaoks tähendab see kudeaja algust, mistõttu on eriti oluline anda neile paljunemisrahu. Lõppeks on see ju nii nende kui meie kõigi püügi- ja söögirõõmu huvides,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Püügipiirangud on seatud meie kalateadlaste ettepanekutele tuginedes meie kalavarude hoidmiseks. Nende vastu eksides ning seadust rikkudes on tagajärjeks trahv, lisaks võib juhtuda, et hüvitada tuleb ka keskkonnale tekitatud kahju.

Meeles tuleb pidada, et haugipüügikeeld meres kestab 1. märtsist 30. aprillini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 15. aprillist 15. maini, Võrtsjärves 15. märtsist 15. aprillini ning teistes siseveekogudes 15. märtsist 10. maini.

Kohapüügikeeld Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kestab 5. maist 10. juunini, meres 15. maist 15. juulini, Võrtsjärves 15. maist 15. juunini  ning teistes siseveekogudes 15. aprillist 15. juunini.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda rääbist 21. augustist 20. juunini. Teistes siseveekogudes on keelatud püüda rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini.

Vimba ei või 10. maist 20. juunini püüda Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jõest.

Latikat ei või 5. maist 10. juunini püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest (välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega) ning 1. maist 20. juunini teistes siseveekogudes, välja arvatud püügil lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Võrtsjärves puudub latikapüügi piirang.

Lesta ei tohi Soome lahel püüda 15. veebruarist 31. maini ning teistel merealadel 15. veebruarist 15. maini.

Linaskipüük on keelatud Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves 20. juunist 20. juulini (v.a lihtkäsiõng ja käsiõng). Teistes siseveekogudes 20. juunist 20. juulini v.a püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linkaskipüük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega.

Lõhet ja meriforelli ei ole lubatud püüda Soome lahes 15. juunist 30. septembrini, kui püügikoht asub baasjoonest kaugemal kui 4 meremiili. Teistes merepiirkondades ei tohi noid püüda 1. juunist 15. septembrini (juhul kui püük toimub baasjoonest kaugemal kui 4 meremiili). Siseveekogudes on lõhet ja meriforelli keelatud püüda 1. septembrist 30. novembrini, v.a Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões kalastuskaardi alusel. Täpsemalt saab selle kohta vaadata ajutistest püügikitsendustest. Kalastuskaarte neile ei väljastata 15. oktoobrist 15. novembrini, mil kehtib pea kõikjal täielik püügikeeld (v.a Narva ja Jägala jões).

Jõesilmu ei tohi jõgedest püüda 1. märtsist 30. juunini. Jõeforelli ei tohi püüda 15. septembrist 31. jaanuarini, v.a Narva jõest.

Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Emajõel on tänavu uusi püügipiiranguid


Keskkonnainspektsioon tuletab meelde, et sel aastal on Emajõel kalastamiseks kehtestatud uusi piiranguid.

Ühe kitsendusena on 15. märtsist 10. maini keelatud Emajõel kalastades kasutada konksu, millel on rohkem kui üks haru. Samuti on kalapüügieeskirjaga kehtestatud aastaringne keeluala Emajõe lähtest (muulide Võrtsjärve-poolseid otsi ühendav sirge) Jõesuu maanteesillani (uus maanteesild).

Lisaks on 1. aprillist 30. juunini Emajõe vanajõgedes ja sootides (alates Pedja jõe suudmest kuni Kärevere maanteesillani) ning 1. maist 15. juunini Emajõe suudmest Koosa jõe alguseni kalapüük keelatud.

Emajõgi läbib Alam-Pedja looduskaitseala, kus kaitse-eeskirjaga on kehtestatud nii kalapüügil kui ka muudel tegevustel hulk piiranguid. Näiteks kaitsealal olevates loodusreservaatides on kalapüük ja inimeste viibimine aasta läbi keelatud. Alam-Pedja looduskaitseala Põltsamaa raba sihtkaitsevööndi sootides on 1. veebruarist 30. juunini ning Emajõe luha sihtkaitsevööndi sootides 15. aprillist 30 juunini kalapüük keelatud. Samuti on keelatud inimeste viibimine eespool mainitud sihtkaitsevööndites.

Täpsemate piirangutega tutvumiseks võib pöörduda keskkonnaameti poole või tutvuda veebikeskkonnas (www.riigiteataja.ee) kättesaadavate õigusaktidega (kalapüügieeskiri, kalapüügiseadus, ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2017. aastal, looduskaitseseadus, Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri).

Allikas: Sakala

EKF 2007–2013 toel investeeriti kalandusse 111 miljonit eurot

Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007–2013 abil toetati kalandussektori arengut 111 miljoni euroga. Üheks suurimaks saavutuseks on toetuste abil saavutatud tasakaal kalavarude ja -traalpüügilaevastiku püügivõimsuse vahel, selgus EKF 2007–2013 kogu programmiperioodi kokkuvõtvast rakenduskava seirearuandest.

EKF 2007–2013 toetuste eesmärk oli aidata sektoril kohaneda muutuvate vajadustega, muutuda majanduslikult paindlikuks ja sotsiaalselt ning ökoloogiliselt jätkusuutlikuks.

„Fondi rakendamine kulges oodatult heas koostöös sektoriga ja algselt kavandatud eesmärgid said üldiselt täidetud“, ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. „Üks suur saavutus on kalavarude ja -traalpüügilaevastiku püügivõimsuse vahel saavutatud tasakaal ja tänu püügikorraldusele on püügivõimsuse ülejääk kontrolli all.“

Seirearuande hinnangul oli suureks saavutuseks ka erialast kaasaaegset oskusteavet, koolitusi ja nõustamist andva kalanduse teabekeskuse loomine. Teabekeskus ühendab kalapüüdjaid, -töötlejaid, vesiviljelusega tegelejaid ja teadusasutusi. „Eesti kalandussektoris puudus seni niivõrd tõhus teadlaste ja kalurite koostöö. Teabekeskuse toetamist jätkame ka Eesti Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) perioodil 2014–2020,“ ütles Petron.

Aruandest selgus, et tänu kalanduspiirkondade meetmele kujunesid välja kohalikke kalureid ühendavad kalanduse tegevusgrupid, mis loovad võimaluse koostööks kohalikul tasandil ning tagavad kalanduspiirkondade jätkusuutliku arengu. Samuti toetati tootjate ühistegevust ning tehtud ühisinvesteeringud aitasid tootjatel tulla toime turu kriisidega ja leida paremaid võimalusi välisturgudele sisenemiseks. EKF 2007–2013 oli ka üks esimesi fonde, kus rakendati finantsinstrumenti.

EKF 2007–2013 raames rakendati kokku 13 meedet, mis jagunesid 5 prioriteetse suuna vahel. Väljamakstud toetussumma on 111 miljonit eurot, millest 83,2 miljonit eurot on finantseeritud Euroopa Liidu (EL) vahenditest. Kogu fondi eelarvest kasutati reaalselt 98,4 protsenti.

EKF 2007–2013 oli programm, mis pakkus rahalisi vahendeid EL ühise kalamajanduspoliitika rakendamiseks ning jagas mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannikualade asumitele.

EKF 2007–2013 korraldusasutus oli Maaeluministeerium. Taotlusi toetuste saamiseks võttis vastu ning toetusrahasid maksis välja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Allikas: Maaeluministeerium

Avatud talude päevale on registreerunud 80 talu ja põllumajandustootjat

23. juulil kolmandat korda toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerunud juba 80 talu ja põllumajandustootjat. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Enim talusid on registreerunud Pärnumaalt (13). Tartumaalt on ennast kirja pannud 12 talu, Harjumaalt 10, Lääne-Virumaalt 9, Põlvamaalt 7, Järva- ja Viljandimaalt 5, Rapla-, Saare- ja Võrumaalt 4, Ida-Virumaalt 3, Läänemaalt 2, Hiiu- ning Valgamaalt 1. Ootame registreeruma ka Jõgevamaa talusid!

„Avatud talude päeval osalemine annab suurepärase võimaluse oma uksed avada ja inimestele näidata, kuidas tänapäeva talu end majandab ja elab ning valmib kodumaine toit,” ütles avatud talude päeva projektijuht Karolin Lillemäe Maaeluministeeriumist.

 „Avatud talude päeval käib külastajaid sadade kaupa, mis omakorda tähendab sadu kordi suuremat rõõmu pakkuda inimestele maavillaseid emotsioone – tutvustada põlist lambatõugu, näidata villatöid lambapügamisest kirikinda kudumiseni ja pakkuda võimalust midagi mälestuseks kaasa osta,” ütles kolmandat korda osaleva Mikkeni lambatalu perenaine Kristel Kuusik. „Kui inimestel on meie juures hea olla, laeb see ka meid energiat täis ja innustab edasi tegutsema.”

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine hiljemalt 1. mail registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/#talule.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 23. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäeval

  • 29. märtsil algusega kell 11 Maamajanduse Infokeskuses Jänedal või
  • 31. märtsil algusega kell 11 Kääriku spordikompleksi seminariruumis Valgamaal.

Infopäeval saab kuulda eelnevalt osalenud talude kogemustest, nõuandeid toidupakkujatele, infot loomataudidest ja linnugripist. Lisaks saavad osalejad juhendmaterjali, mida talu avamisel silmas pidada, ning vastused oma küsimustele.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu, 2016. aastal osales 234 talu.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, vastühinenud Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kaldad puhtaks 2017

Eesti Kalastajate Selts korraldab juba teist aastat järjest üle-Eestilise talgupäeva, mille käigus koristame veekogude kallastelt sinna sattunud prügi. Seekordne üritus kannab nime Kaldad Puhtaks ´17. Võrreldes eelmise aastaga, oleme oluliselt paremni organiseerinud jäätmekäitluse. Koostöös AS-ga Eesti Keskonnateenused on avatud 30 jäätmejaama üle Eesti ning koostöös MTÜ-ga Eesti Keskkonnateenused on kaetud Tallinna vajadused + Loksa jäärmejaam. Mõlemad jäätmekäitlejad võtavad sorteeritud jäätmed vastu 8 aprillil tasuta. Jäätmejaamad on talgupäeval avatud kuni 17.00.

Palve on sorteerida jäätmed 3 eraldi kategooriasse, et jäätmekäitlus saaks toimida efektiivselt:

PAKEND (Kõik millesse on midagi pakitud, Pudelid, Purgid, Joogitaara jms)
SEGAOLME (Kõik mis ei ole pakend, ühekordsed grillid, vanad saapad, riided jms)
OHTLIKUD JÄÄTMED (Akud, Värvipurgid, Makrofleksi balloonid, Õlikanistrid jms)

Lisaks veepiiril koristajatele on oma sügavast huvist tänaseks märku andnud juba ka sukeldumisklubid Maremark, Merehunt ja Eesti Sukeldujate Klubi, kes on lubanud korda luua nii mõnelgi veealusel probleemsel objektil.

Eelmisel aastal toimunud talgutse käigus puhastati kinni kasvamiset Hiiumaal ja Saaremaal ka paar väiksemat oja, et kala saaks kudema tulla. Ka sel aastal on sarnased tegevused oodatud, kuid kindlasti peab sellist tegevust eelnevalt kooskõlastama Keskkonnaametiga. Viimases osas oskame me ka nõuga abiks olla, et kuhu ja kuidas – võetagu julgelt ühendust Kaldad Puhtaks peaorganisaatori Timo Tintsega +372 5666 1161 või e-postiga talgud@kalastajateselts.ee


Jäätmete tasuta ära andmiseks Eesti Keskkonnateenuste jäätmejaamades on tarvis toimida alljärgnevalt:

Jäätmete tasuta ära andmise jaoks on vajalik talgulise registreerimine: siin: https://docs.google.com/…/1FAIpQLScHZFGw2MBo2ZdbKt…/viewform

Jäätmejaam võtab vastu ainult sorteeritud jäätmeid. PAKEND / SEGAOLME / OHTLIKUD JÄÄTMED.

Talgupäeva jäätmejaamad on ära märgitud sellel kaardil:
https://www.google.com/maps/d/viewer…

Jäätmejaamad on talgupäeval erandkorras 08.04 avatud kuni 17:00

Kui Sa plaanid mõnda oja või peakraavi puhastada võsast, kooskõlasta Keskkonnaametiga,. Vajadusel küsi nõu ühendust Kaldad Puhtaks peaorganisaatori Timo Tintsega kas otse telefonitsi +372 5666 1161 või e-postiga talgud@kalastajateselts.ee

Kui tead kohta, kus on palju jäätmeid, oled ise valmis olema piirkondliku ürituse eestvedaja ja sooviksid jäätmekonteinerit tellida koha peale, siis AS Eesti Keskkonnateenused ja MTÜ Eesti Keskkonnateenused on kokkuleppel valmis 6-40m3 jäätmemahuti paigaldama. Selleks võta ühendust Kaldad Puhtaks peaorganisaatori Timo Tintse-ga kas otse telefonitsi +372 5666 1161 või e-postiga talgud@kalastajateselts.ee

Lisaks toetavad talgupäeva ka mitmed ettevõtted, kes panevad tublidele osalejatele välja vahvaid auhindu. Loosis osalevad kõik registreeritud inimesed, kes saadavad pildi oma talgupäevast talgud@kalastajateselts.ee Pilte saab saata kuni 16.04.

Operatiivset infot ja küsimustele vastuseid saab, kui liitud Facebooki lehega https://www.facebook.com/groups/161597337554806/

Ootame kõigilt aktiivset osavõttu, tulge koos peredega või töökaaslastega, andke üks päev looduse heaks.


Puhtama Eestimaa nimel,

Timo Tintse
Eesti Kalastajate Selts
Juhatuse liige

mob: +372 5666 1161
e-post: talgud@kalastajateselts.ee

Üleskutse

I Kutsume MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond liikmeid üles esitama ettepanekuid Võrtsjärve meenete tellimiseks. Meened võiksid olla praktilised ja hinnalt mõistlikud ning kuhu saaks peale trükkida/graveerida EL ja piirkonna logod. Meened on mõeldud kinkimiseks meie koostööpartneritele.

II Ootame Võrtsjärve piirkonna ettevõtjatelt ja organisatsioonidelt infot kevad-suvisel ajal piirkonnas toimuvate sündmuste ja ürituste kohta.

Ettepanekuid jm infot ootame 28. aprillini 2017.a. tegevmeeskonna kontaktidele.

Kutsume kõiki liituma MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond
facebooki lehega

KUULUTUSED / REKLAAM

OOTAME JÄTKUVALT UUDISEID, INFOT ÜRITUSTEST, KUULUTUSI JA TEATEID MEIE E-POSTILE, ET OLLA KURSIS PIIRKONNAS TOIMUVAGA.
MTÜ liikmetele kuulutamine tasuta, väljastpoolt liikmeskonda tasuline:
   Väike kuulutus (1/8 A4 lk) 5 EUR, keskmine kuulutus (1/4 A4 lk) 10 EUR ja suur kuulutus   (1/2 A4 lk) 30 EUR
Copyright © 2017 MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, All rights reserved.


Want to change how you receive these emails?
You can update your preferences or unsubscribe from this list

Email Marketing Powered by Mailchimp