Copy
Kui kuukiri ei avane korrektselt, saate sellega tutvuda siin.
 

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond kuukiri

JAANUAR 2017 / 97
MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond kuulutab välja EMKF meetme 3.3 „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ 2017. aasta projektitaotluste I taotlusvooru.

Projektitoetuse taotlusi võetakse vastu järgmistes tegevussuundades:
  •          Tegevussuund 1: Kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine ja turustamine
  •          Tegevussuund 2: Majandustegevuse mitmekesistamine
  •          Tegevussuund 5: Sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sh kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine
Projektitaotlusi saavad esitada MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuse asutused. Võrtsjärve kalanduspiirkonna territooriumi moodustavad Kolga-Jaani, Laeva, Puhja, Puka, Põdrala, Rannu, Rõngu, Tarvastu ja Viljandi vallad.

Projektitoetuse taotlusi võetakse vastu 20.02 - 28.02.2017. Taotluste hindamise tähtaeg on 15.03.2016, üldkoosoleku heakskiitu vajavate taotluste hindamise tähtaeg 31.03.2017.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused võib saata e-posti aadressile jaanika@vortsjarv.ee. E-postiga saadetud ja digitaalselt allkirjastatud taotlusi võetakse vastu kuni 28. veebruar kell 17.00.

Projektitoetuste taotlusi saab esitada ka paberkandjal Valma infopunktis tööpäevadel kell 10.00 - 16.00. Posti teel võib taotlusdokumendid saata aadressil Valma infopunkt, Valma küla, Viljandi vald, 70121 Viljandimaa. Postiga saadetud taotlused peavad kandma hiljemalt 28.02.2017 postitemplit.

Taotlusvormid ja täpsem info projektide menetlemise, hindamise, paremusjärjestuse moodustamise korra ning hindamiskriteeriumite kohta on leitav http://www.vortskalandus.ee/projektitoetuste_taotlemine/ 

Lisainfo ja nõustamine: jaanika@vortsjarv.ee, tel. 52 98 561.

Piirkondlikud teabepäevad projektitoetuse taotlemise võimalustest toimuvad:
  • 14.02.2017 Rannu Rahvamajas kell 11.00
  • 14.02.2017 Valma infopunktis kell 14.00
  • 15.02.2017 Mustlas Tarvastu Käsitöökojas kell 11.00
Riigihangete registris avaldati klaasangerja hakneteade
Riigihangete registris avaldati 25.01.2017 15:00 hanketeade (TV02)  hanke 182468, "Klaasangerja (Anguilla Anguilla) müük ja transport Eestisse" kohta.
 
Hankedokumendid on lisatud ka käesolevale kirjale ja on leitavad MTÜ kodulehe lingil http://www.vortskalandus.ee/dokumendid/
 
Järgnevateks aastateks angerja hankimise finantseerimissüsteem vajab läbirääkimisi.

Angerjate asustamine Võrtsjärve ja Peipsi piirkonda (Kuremaa, Saadjärve, Kaiavere järved+Vagula Võrumaal) on siiani toimunud KIKi kaudu suhtes 70% riik+ 30% kalurid (kalapüügitasud).
 
Keskkonnaministeerium on teada andnud, et KIKi vahendid on sel ja järgnevatel aastatel piiratud seoses taastuvenergia tasude vähenemisega ning nad ei saa garanteerida, et kalapüügitasudest puuduolev osa (70%) kaetakse KIKi vahenditest.
 
Keskkonnaministeeriumi on öelnud: Edaspidi KIKi osakaal väheneb, ehk siis garanteerida saame nn 30 % 7-12. a tagasi keskmiselt asustatud summast (keskkonnatasude seadus §11). Siiski on teil võimalus läbi EMKF rannapüügimeetme asustamisele raha suunata kui piirkond peab angerja asustamist oluliseks. Selleks tuleks Võrtsjärve strateegiat muuta ja teha Maaeluministeeriumile ettepanek maaeluministri meetme määruse muutmiseks, mis võimaldaks asustamist toetada läbi meetmemääruse. Asustamine on EMKF määruse nr 508/2014 alusel abikõlblik. Selleks tuleb aga eelnimetatud protseduurid läbi teha.
 
On murettekitav, et Keskkonnaministeerium näeb asustamist vaid rannapiirkondade arendamise meetme kaudu. See summa võtab ära igal aastal olulise osa rannapiirkonna arenguks ettenähtud summadest ning puudutab vaid Võrtsjärve ja Peipsi piirkonda. Seega määruse sh strateegia muutmine arvestades teisi piirkondi, poleks asjakohane. MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond ettepanekuks on lisada angerja asustamine mõne muu EMKF meetme alla nt merekeskkonna kaitse sh bioloogiline mitmekesisus  ja taastamine, sest tegemist on ohustatud liigiga.
 
Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome on kirjutanud: “Esimese sammuna uurime DG MARE’lt (Euroopa Komisjoni Merenduse ja Kalanduse direktoraat) tõlgendust, kas ja millise EMKF meetme raames angerja asustamist siseveekogudesse saab üldse toetada sh kas seda saab teha rannapiirkondade meetmest. Järgmine küsimus, milles tuleb ühisele arusaamisele jõuda on eesmärk,  miks me angerja asustamist toetame. Kui me jõuame  ühiselt arusaamisele, et riiklikul tasemel teeme seda lisaks püügivõimaluste loomisele ka ohustatud liigi taastootmise eesmärgil, siis teiste piirkondade kalureid arvestades tõusetub küsimus, miks toetame asustamist üksnes Võrtsjärve, Saadjärve, Kuremaa, Kaiavere ning Vagula järve) ning mitte teistesse Eesti väikejärvedesse. Jätkusuutlikkusele mõeldes ei saa me lootma jääda EL struktuurabi fondide toetusele”.
 
MTÜ juhatus on otsustanud, et koostöös Limnoloogiakeskusega koostame ettepanekud Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumile ning kutsume ministrid, sh Riigikogu Maaelukomisjoni esindajad Võrtsjärve äärde arutelule.
 
Kalapüügiseaduse muutmise seadus
 

Maaeluministeerium on esitanud kooskõlastamiseks "Kalapüügiseaduse muutmise seaduse" eelnõu.

Seaduse eesmärgiks on lahendada kalapüügiseaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud probleeme. Tagada tuleb kalapüügiseaduses (KPS-is) ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA-s). Seaduse muudatustega tagatakse Euroopa Liidu õiguse ja kalapüügiseadusega kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine, analüüsimine ja edastamine kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased kui ka muud huvigrupid. Pärast infosüsteemi nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus  ja väheneb halduskoormus kodanikele.

Kalalaevade registrit käsitlevate muudatuste tulemusena muutub vaba püügivõimsuse kasutamine selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.

Sätestatakse volitusnorm seni puuduvate ümberarvestustegurite kehtestamiseks, et neid saaks arvestada kutselise kalapüügi registris käsitletavate andmete hulgas ning tagada nõuetekohane kala toodangu ümberarvestus eluskaalu ja andmete ristkontroll.
Täpsustatakse teise riigi ettevõtjale püügivõimaluste kasutada andmise sätteid selliselt, et isik saab teise riigi ettevõtjale kasutada anda Eestile eraldatud püügivõimalustest üksnes talle jaotatud püügivõimalusi ning teise riigi ettevõtjalt kasutada saadud püügivõimalusi, mitte aga neid püügivõimalusi, mis on jaotatud teistele isikutele ja mida riigisiseselt teistelt omale kasutada võetakse. Sellega piiratakse Eestile eraldatud püügivõimaluste riigist väljaviimist ilma, et nendele püügivõimalustele samaväärseid püügivõimalusi välisriigi ettevõtetelt kasutamiseks vastu saadaks. Osal Eesti ettevõtjatel on ajaloolise püügiõiguse alusel eraldatavad püügivõimalused väikesed ja seetõttu on neil vajadus saada teistelt ettevõtjatelt püügivõimalusi juurde. Piirang ei puuduta nende püügivõimaluste kasutada andmist teisele välisriigi ettevõtjale, mida isik on saanud kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt, ning erand tehakse merel väljaspool Läänemerd kasutatavate püügivõimaluste kasutada andmisel.
 
Eelnõul ei ole suurt mõju igapäevasele tegevusele kalapüügiga seonduvate andmete kogumisel, kuid see muudab juriidiliselt korrektsemaks andmekogu positsiooni seadusega kehtestatud andmekogude hierarhias, sealhulgas muudab paremini mõistetavaks kehtiva KPS-i sätted ja viib need paremini kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
 
Eelnõu kalalaevade registrit käsitlevad sätted piiravad küll ettevõtjate seniseid võimalusi teha kalalaevadega kalalaevade registris toiminguid, kuid samas suureneb vaba püügivõimsuse kasutamise tõhusus ja paindlikkus ning kokkuvõttes paraneb kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate võimalus kanda kutselisel kalapüügil kasutatav kalalaev kalalaevade registrisse.
Seadus jõustub 2017. aasta 1. juulil.

Eelnõu on leitav aadressilt http://eelnoud.valitsus.ee/main#CNFb3umN kaustast Riigisisesed dokumendid / MEM. Maaeluministeerium, algataja viite number 1.4-1/157, eelnõu toimiku number (EIS number) 17-0105.

Ettepanekute osas on viimaseks reageerimiskuupäevaks 09. veebruar 2017. aastal.

Kommentaarid ja ettepanekud palun saata e-posti aadressile info@agri.ee või Kalamajandusosakkonna juhataja Ain Soome e-posti aadressile (ain.soome@agri.ee) või lisada need otse EIS toimikusse.


Allikad: www.kalateave.ee, Eelnõude infosüsteem

 
MES hakkab kalandussektorile laenu andma

Maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise SA sõlmisid lepingu, mille järgi kavandab sihtasutus kalatöötlemisega tegelevatele ettevõtjatele laene väljastada esialgu 7,2 miljoni euro ulatuses. Ettevõtjad saavad MES-ist laenu taotlema hakata tulevast nädalast.

Lepinguga volitatakse sihtasutust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 vahenditest välja andma laene kala töötlemise ja vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele. Esimeses etapis hakatakse laene väljastama kala töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele.

„Rahastamisvahendi kasutamise eesmärk on anda Eesti kalandusesektorile kiire ja püsiv ligipääs laenurahale just selliste laenutoodete näol, mida siiani kalaettevõtjate jaoks turul ei olnud,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Sihtasutuse poolt antava laenuga teostatava investeeringu puhul on ettevõtjale jäetud suurem valikuvabadus ja sellel on oluliselt vähem piiranguid võrreldes näiteks tagastamatu abiga. Samas tuleb silmas pidada, et laenu peab kasutama investeeringuks kalatöötlemisse.“

Esialgu on plaanis avada kaks rahastamisvahendit:

  • Kala töötlemisega alustavate või tegelevate mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen – laenu suurus on ühele taotlejale vahemikus 10 000–100 000 eurot ning laenuperioodi pikkus kuni 5 aastat.
  • Kala töötlemisega alustavate või tegelevate ettevõtete pikaajaline investeerimislaen - laenu suurus on ühele taotlejale vahemikus 100 000–500 000 eurot ning laenuperioodi pikkus kuni 15 aastat.

Maaelu Edendamise SA juhatuse liikme Madis Reinupi sõnul näitab sihtasutuse varasem kogemus laenude väljastamisel, et nõudlus selliste laenutoodete järele on olemas. „Eelmisel Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 eelarveperioodil andsime laene ligi 6 miljoni euro ulatuses investeeringuteks tootmisesse või töötlemisse vesiviljelusega alustavatele või tegelevatele ettevõtetele ning kalanduse tootjate ühendusele. Huvi nende meetmete vastu oli väga suur,“ ütles Madis Reinup. „Tulevast nädalast oleme valmis alustama kala töötlemisega alustavate või tegelevate ettevõtjate laenutaotluste vastuvõtmisega.“

EMKF 2014–2020 raames plaanitava rahastamisvahendi kogumaht on 15 miljonit eurot, sellest EMKF 2014–2020 osalus 75% ja Eesti riigieelarve osalus 25%. Rahastamisvahendi mahuks on kavandatud esialgu 7,2 miljonit eurot.

EMKF 2014–2020 on programm, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Allikas: Maaeluministeerium

Kolmas üle-eestiline avatud talude päev toimub 23. juulil

Pühapäeval, 23. juulil toimub juba kolmandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti avavad oma uksed, et näidata kohaliku toidu kasvamist ja valmimist.

„Üle-eestiline avatud talude päev on kujunenud maaelu tähtsündmuseks, mis on leidnud koha Eesti inimeste südames,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Avatud talude päev pakub kord aastas ainulaadse võimaluse külastada talusid ja põllumajandustootmisi ja näha, kuidas valmib kodumaine toit. Avatud talude päev aitab ka hoida ja tugevdada Eesti inimeste sidet maaelu ja põllumajandusega.”

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Talude ja põllumajandustootmiste registreerimine avatud talude päevale algab 1. märtsil ja kestab 1. maini.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 23. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäeval:

·       29. märtsil algusega kell 11 Maamajanduse Infokeskuses Jänedal või

·       31. märtsil algusega kell 11 Lõuna-Eestis (toimumiskoht täpsustamisel)

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.

2017. aasta avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud LEADER tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant, kelle vabatahtlikud koordinaatorid aitavad põllumajandustootmistel ja taludel avatud talude päevaks valmistuda.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

www.avatudtalud.ee
Avatud talude päev Facebookis
Allikas: Maaeluministeerium

Kalurid saavad hakata püügiandmeid esitama mobiilirakenduses
Alates sellest nädalast saavad kutselised ranna- ja sisevete kalurid esitada kohustuslikke püügiandmeid mobiilirakenduse PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele) kaudu. PERK muudab andmete esitamise kalurite jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks.

„Kaluritel pole enam vaja esitada ametiasutustele paberil püügipäeviku lehti. Selle asemel saavad nad hakata esitama kohustuslikke püügiandmeid nutirakenduses. PERKi kasutamise eeliseks on ka see, et selle kaudu on võimalik esitada andmeid korraga mitmele ametiasutusele,“ ütles Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. „Eesti pakub kaluritele sellist e-teenust esimese riigina Euroopa Liidus, mistõttu on selle vastu huvi tundnud ka paljud teised liikmesriigid ning avaldanud soovi Eestis loodud rakenduse juurutamiseks oma riigis.“

PERKi kaudu on võimalik esitada kohustuslikke püügiandmeid korraga nii Maaeluministeeriumile kui ka Keskkonnainspektsioonile. Samuti on kavas 2018. aasta jooksul luua piiriveekogude kaluritele võimalus esitada PERKi kaudu andmeid ka Politsei- ja Piirivalveametile.

Mobiilirakenduse PERK arenduse projektijuht Keno Kaasiksoo sõnul on rakenduse loomisel pööratud erilist tähelepanu süsteemi kasutajasõbralikkusele. „Tegemist ei ole tüüpilise üleminekuga e-teenusele, kus pabervorm on asendatud veebivormiga. Kogu rakenduse struktuur on ehitatud üles järgides püügiprotsessi tegevusi nende loogilises järgnevuses,“ ütles Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Keno Kaasiksoo. „Eraldi on mõeldud vene keelt kõneleva kalurkonna vajadustele, võimaldades neil esitada andmeid vene keeles.“

Olulisemate funktsioonidena võimaldab PERK:

  • esitada kohustuslikke kalapüügiandmeid eesti, vene või inglise keeles;
  • moodustada iga püügilkäigu kohta püügireisi, mille korduvad andmeväljad saab kalur eelnevalt oma seadete alt ära täita ega pea neid igal korral uuesti sisestama;
  • esitada kohustuslikud püügiandmed korraga Maaeluministeeriumile ja Keskkonnainspektsioonile;
  • esitada iga kord vaid neid andmeid, mida ametiasutustele varem esitatud ei ole;
  • esitada kohustuslikke andmeid kala kokkuostu ja transpordi kohta;
  • kombineerida mitme püügiloa alusel püütud kalakoguseid ja nendega tehinguid teha;
  • märkida kaluril püügivahendite GPS koordinaate, et need kaardile kanda ning püügikohad hõlpsasti hiljem uuesti leida;
  • saada kinnituse esitatud andmete kohalejõudmise kohta.

Tulevikus on plaanis kuvada püügiandmeid Maaeluministeeriumi kliendiportaalis, kus ettevõtete omanikud saavad vajadusel saakide kohta päringuid teha ja kogutud andmete põhjal aruandeid koostada.

Mobiilirakendus valmis Maaeluministeeriumi tellimusel ja selle teostas tarkvaraettevõte LeanEst OÜ. Rakenduse maksumus oli kokku 89 000 eurot ning selle loomist rahastati täies ulatuses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 vahenditest.

Androidi kasutajad saavad rakenduse alla laadida Google Play poest. Teiste operatsioonisüsteemide kasutajad saavad rakendusse siseneda veebilehel https://perk.agri.ee. Lisainfo Maaeluministeeriumi kodulehel »

Lisainfo ja kasutusõiguse saamine

Keno Kaasiksoo
tel 625 6513
perk@agri.ee


Allikas: Maaeluministeerium

 

KUTSE
 

Kalanduse teabekeskus korraldab seminari jõevähi uuringutest kolmapäeval, 22. veebruaril  kell 11–16  Pärnus Kalanduse teabekeskuse seminariruumis (Kalda 1a, Pärnu, vt asukohta SIIN). Seminari lõpukellaaeg võib muutuda sõltuvalt arutelude ja ettekannete kestusest.

Seminar on suunatud juba tegutsevatele jõevähi kasvatajatele, aga ka selle valdkonnaga alustada kavandavatele ettevõtjatele; vastavate erialade teadlastele; Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vesiviljelusvaldkonda kureerivatele ametnikele.

Käsitletavad teemad ja lektorid:

  • Jõevähi levik ja varude olukord 2016. aasta seisuga, sh viimaste asustamiste tulemused ning lapihaiguse ja vähkidel parasiteerivate vähikaanide levik
    Margo Hurt – ihtüoloog, MSc., Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor
  • Jõevähi morfoloogilised erinevused veekogude lõikes, millest sõltub vähi tarbimisväärtus
    Margo Hurt – ihtüoloog, MSc., Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor 
  • Jõevähi varude seisundit ja tulevikku ohustavad faktorid Eestis - vähikatk ja invasiivsed võõrliigid
    Katrin Kaldre – kalade kasvatus, Msc.,Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor
  • Jõevähi looduslike asurkondade ja kasvanduste karjade geneetiline mitmekesisus
    prof Riho Gross, knd (pm), kalade molekulaargeneetika ja tõuaretus), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna juhataja

Ettekannete järgselt on kavas läbi viia Eesti vähikasvatuse olukorra kaardistamise ja perspektiivi hindamise koostööprojekti arutelu.
Seminar sisaldab lõunat ja energiapause. Seminaril osalemine on kutsetega.

Seminari sujuvamaks korraldamiseks palun huvilistel registreeruda 17. veebruariks.

Lisateave ja registreerumine: vesiviljelusspetsialist Katrin Pärn, katrin.parn@ut.ee


Seminari korraldus on toetatud "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava"
meetme 2.6 "Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" vahenditest

Viide antud sündmusele: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=888

Rohkele osalushuvile lootes

Kalanduse teabekeskuse töörühm

 

 

Kutsume kõiki liituma MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond facebooki lehega

KUULUTUSED / REKLAAM


OOTAME JÄTKUVALT UUDISEID, INFOT ÜRITUSTEST, KUULUTUSI JA TEATEID MEIE E-POSTILE, ET OLLA KURSIS PIIRKONNAS TOIMUVAGA.

MTÜ liikmetele kuulutamine tasuta, väljastpoolt liikmeskonda tasuline:

   Väike kuulutus (1/8 A4 lk) 5 EUR, keskmine kuulutus (1/4 A4 lk) 10 EUR ja suur kuulutus   (1/2 A4 lk) 30 EUR






This email was sent to <<Email Address>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond · Vaibla küla · Rannu-Jõesuu 70314  · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp